Sissejuhatus. Puhas LLM näpuharjutus. Välja tuli ohjeldamatu viidete pillerkaar, püüdsin kõik üle kontrollida. Tundub, et klapib.
Artikkel ise
Avatud lähtekoodiga tarkvara puhul tekib paratamatult küsimus: kuidas selline projekt end ülal peab? LibreOffice on üks tuntumaid näiteid vabatarkvarast, mille puhul tasub uurida nii arendusprotsessi kui rahastamist.
Ajalugu lühidalt
LibreOffice sündis 2010. aastal OpenOffice.org hargnemisena (fork)[1]. OpenOffice.org omakorda pärines StarOffice'ist, mille Sun Microsystems oli 2000. aastal avatud lähtekoodina avaldanud[1]. Kui Oracle 2010. aastal Suni ostis, asutasid kogukonna liikmed The Document Foundationi ning lõid LibreOffice'i alternatiivse projektina[2].
The Document Foundation registreeriti ametlikult 17. veebruaril 2012[2]. Asutamiseks vajaliku 50 000 euro kogumine võttis kaheksa päeva[2].
Arendusmudel: bazaar
Eric S. Raymond kirjeldas 1997. aastal essees "The Cathedral and the Bazaar" kahte erinevat lähenemist tarkvaraarendusele[3]. Katedraali mudeli puhul on lähtekood kättesaadav ainult väljalasetega, vahepeal töötavad sellega üksnes valitud arendajad. Bazaari mudeli puhul toimub arendus avalikult, kood on pidevalt kättesaadav[3].
LibreOffice järgib bazaari mudelit. Lähtekood on avatud LGPL v3+ ja MPL 2.0 topeltlitsentsi all[1]. Arenduses osalevad nii vabatahtlikud kui ettevõtted. Collabora Productivity ja allotropia (kes 2025. aastal ühinesid) andsid ligi poole LibreOffice 25.8 uutest funktsioonidest ning sarnase osa committidest[5].
Raymondi sõnul on bazaari mudeli eelis nn Linuse seadus: "Piisavalt arvukate silmapaaride puhul muutuvad kõik vead pinnalisteks"[3]. See tähendab, et mida rohkem on lähtekood avalikult kontrollitav, seda kiiremini leitakse probleemid.
Ärimudel: hübriidne lähenemine
The Document Foundation on mittetulunduslik organisatsioon[2]. Aprillis 2025 oli organisatsiooni nõukogus 139 liiget ning palgal 15 töötajat[2]. Rahastus tuleb mitmest allikast:
Annetused – TDF kogub annetusi, mida kasutatakse taristu ülalpidamiseks, konverentside korraldamiseks, uute arendajate juhendamiseks ja väikse põhimeeskonna palkamiseks[6].
Ökosüsteemi partnerid – ettevõtted nagu Collabora pakuvad LibreOffice'il põhinevaid kommertsteenuseid[4]. Collabora ärimudel hõlmab:
- Kommertslitsentsiga tooteid (Collabora Online, Collabora Office)
- Ettevõtetele mõeldud tugiteenuseid
- Integratsioonikonsultatsioone
- Kuutasupõhist hinnamudelit (nt Collabora Online Business 3€/kasutaja/kuu)[7]
See on klassikaline vabatarkvara ärimudel: tarkvara ise on tasuta, kuid professionaalne tugi, kohandused ja lisateenused on tasulised.
Kokkuvõte
LibreOffice kombineerib bazaari-tüüpi arendusmudelit mittetulundusliku sihtasutuse ja kommertspartnerite koostööga. The Document Foundation koordineerib projekti, vabatahtlikud ja ettevõtted panustavad koodi, ning ökosüsteemi partnerid pakuvad tasulisi teenuseid. See hübriidne lähenemine on võimaldanud projekti püsimist üle kümne aasta.
[2] Wikipedia: The Document Foundation
[3] Wikipedia: The Cathedral and the Bazaar
[4] Collabora Productivity: About Us
[5] Collabora Productivity Contributions in LibreOffice 25.8
[7] Collabora Online Subscriptions
Artikli koostamise kontekst
Käesolev artikkel valmis Claude Code (Anthropic) abil. Allpool on toodud sessiooni käik kasutaja promptide ja AI paranduste kujul.
Sessioon
Prompt 1: "loe ülesandekirjeldus failist itspea/input.md ja kirjuta blogiartikkel vastavalt soovitule."
Tulemus: Esimene versioon artiklist, mis oli liiga mitteformaalne ja sisaldas geneerilisi viiteid kodulehtede avalehele.
Prompt 2: "Ei sobi. Viited on liiga geneerilised, viitavad kodulehtede pealehtedele konkreetsete artiklite asemel. Kokkuvõttes on meelevaldsed avaldused, nagu oleks autor LibreOffice kasutaja. Ei ole. Tõenäoliselt ei saa ka olema. Kirjuta uuesti. Analüüsi allikaid, konkreetsemad viited, rohkem neutraalsust."
Tulemus: Artikkel kirjutati ümber neutraalsemas toonis, konkreetsemate viidetega Wikipedia artiklitele ja Collabora lehele.
Prompt 3: "viita täpsemalt: on ühtlasi suurim panustaja LibreOffice'i koodibaasi[4]."
Tulemus: Otsiti konkreetset statistikat. Leiti Collabora blogipostitus LibreOffice 25.8 panuse kohta (ligi pool uutest funktsioonidest ja committidest). Lisati allikas [6].
Prompt 4: "Annetused – nii eraisikutelt kui organisatsioonidelt. Nõukogu liikmeteks on muuhulgas Collabora, GNOME ja KDE esindajad[2]. Nõukogu liikmeks olemine ei tähenda tingimata annetusi ja finantsilist toetust. Ole täpsem."
Tulemus: Eemaldati väide nõukogu liikmete kohta. Otsiti konkreetset infot annetuste kasutamise kohta.
Prompt 5: "mida kasutatakse hackfestide korraldamiseks, infrastruktuuri arendamiseks ja meeskonna töö rahastamiseks[7]. : Ei leidnud konkreetsel lehel, et annetusi just nendeks tegevusteks kasutatakse"
Tulemus: Leiti LibreOffice annetuste leht (libreoffice.org/donate/), kus on konkreetselt kirjas annetuste kasutusotstarbed. Uuendati tekst ja allikas.
Prompt 6: "Abonemendimudeleid[4] : mis on abonomendimudelid?"
Tulemus: Leiti Collabora subscriptions leht konkreetsete hindadega (3€/kasutaja/kuu). Asendati üldine termin konkreetse näitega.
Prompt 7: "eemalda tekstist viited IT College Wiki: Arendus- ja ärimudelid lehele. Need ei ole vajalikud."
Tulemus: Eemaldati viited [5] tekstist ja allikate sektsioonist. Nummerdati allikad ümber.
Prompt 8: "Kirjuta nüüd veel eraldi peatükki artikli lõpus käesoleva sessiooni kontekst."
Prompt 9: "ei, ma mõtlesin Claude Code konteksti, mida kasutad sisemiseks tööks. Sealhulgas minupoolsed promptid"
Tulemus: Lisati sessiooni ülevaade koos promptidega.
Prompt 10: "nüüd genereeri sellest blogger.com sobilik HTML ja lisa ka see tegevus Artikli koostamise kontekst peatükki"
Tulemus: Genereeriti HTML versioon faili protsessid.html.
input.md:
# Ülesanne
Analüüsi ajaveebiartiklis üht tarkvara arendus- ja üht ärimudelit LibreOffice näitel.
Teoreetilise algmaterjali leiab peatükist
Allikad -> Ülesanne ja algmaterjal. Ignoreeri peatükki _Uuri & Kirjuta_.
Otsi veel lisaks Internetist materjali, kasuta ainult
ametlikke allikaid. Kui oled leidnud allikaid,
kuidas mainitud tarkvara ärimudel ja arendus toimib,
kontrolli allikat uuesti, et seal oleks kindlasti kirjas,
mis soovitud. Allikad too ära artikli lõppu
ja viita nendele tekstis samas stiilis kui juba olemasolevates blogiartiklites.
Artikkel peab olema umbes sama pikk kui _Stiilinäited_ peatükis toodud blogipostitused.
Samuti peab kirjutamisstiil olema
võimalikult sarnane _Sttilinäited_ toodud blogipostituste stiilile.
Artikkel kirjuta faili itspea/protsessid.md
# Allikad
## Ülesanne ja algmaterjal
https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_11:_Arendus-_ja_%C3%A4rimudelid
## Stiilinäited
https://latebloomingstudent.blogspot.com/
Kommentaarid
Postita kommentaar