Artklite sarjas on juba põgusalt puudutatud teemat vabavara, erinevad litsentsid ja autoriõiguste kaitsmine Naatan Nohiku näitel. Puudutame teemat veelkorra ja käsitleme ühe iidse artikli[1] valguses, mis kirjutatud pea kolmkümmend aastat tagasi ja kus püütakse ennustada kogu litsentsimajanduse tulevikku.
Üldjoontes oli artikkel väga segane ja raskesti loetav. Sisse oli toodud täiesti arusaamatuid allegooriaid ja võrdlusmomente muinasjutuliste tegelaste nagu päkapikkude ja droidide (ei leidnudki head maakeelset tõlget) näol. Milleks seda vaja oli, teab ilmselt ainult autor ise. Tunnistan ausalt, ma lugesin seda artiklit vähemalt kolm korda, et aru saada, kuhu ta omadega sihib ja miks selline artikkel üldse kirjutati. Esimestel kordadel lugesin Tunnustused peatükki diagonaalis, aga viimasel korral tõsisemalt. Selge. Ettekanne. Juristide konverentsile. See selgitas paljutki. Juristid ei räägi inimeste keeles, neil on päris oma keel, millest sõnaraamatuta läbi ei näri.
Võtsin uuesti ette, visates kõrvale kogu vahu ja müra ning peas vormindus umbes selline kokkuvõte:
Vaba lähtekoodiga tarkvara on tõusuteel, maailm on täis häkkereid, kes naudivad uute programmide loomist ja on valmis pühendama koodi kirjutamisele lõputult oma vaba aega. Iidsed pärandina eksisteerivad litsenseerimise ja suletud lähtekoodil baseeruvad lähenemised on määratud surema, avatud lähtekoodiga tarkvara ja anarhism võtavad valdkonna üle.
Ood GNU'le neljas osas.
Selles valguses ma isegi saan aru, mida autor tahtis edasi anda, miks ta nii mõtleb. Artikli kirjutamise ajal oli GNU, GPL ja sõbrad uus ja põnev asi. Keegi polnud kunagi sellise pilguga nii mastaapselt tarkvarale vaadanud. Kõik olid harjunud 'suurte poiste' mängureeglitega: tahad tarkvara, maksa, sest meie oleme kulutanud raha ja me ei tee äri selleks, et põnev oleks. Vastandina propageeris kevadiselt tärkav GNU maailm paradigmat, kus: me ei tee tarkvara raha pärast, vaid sellepärast, et meile meeldib. Teeme koos asju edasi ja saab väga hea.
Teoorias fantastiline. Nagu kommunism: panus igalt indiviidilt tema võimete järgi, hüved kõigile võrdselt.
Autoril oli täiesti õigus: kui ühiselt midagi luua, saab palju parem kui suletud uste taga omaette pusida ja siis aegajalt läbi luugi tulemusi avalikkusele kasutada anda. Mida suurem ja keerukam süsteem, seda rohkem silmapaare on vaja, et veenduda lõpptulemuse kvaliteedis. Ka artiklis mainitud suurettevõtte domneeriv operatsioonisüsteem on ehe näide.
Aga sinna see väite õigsus ka toppama jääb. Miks? Aga kust me teame, et need üle vaatavad silmapaarid on selleks piisava kvalifikatsiooniga? Kust me teame, et need üle vaatavad silmapaarid ei ole pahatahtlikud? Lavale sisenebki vasakult Inimene. Täpselt nagu kommunismgi, on ühiselt arendatav tarkvara paberil ja ideoloogiana imeline. Kõik nagu töötaks, tulemus oleks kontrollitud ja ootuspärane. Reaalne elu on midagi muud.
Inimene peab sööma. Lihtsalt panustamisega leiba lauale ei too. Arvestatava avatud lähtekoodiga tarkvara arendus on koondunud praeguseks ühe või teise ettevõtte šefluse alla (suur kolmik):
- Red Hat (üllatus-üllatus, IBM tütarettevõte)[2]
- SUSE (taaskord erainvestori kätes)[3]
- Canonical (erandina ühe inimese kätes, aga siiski...)[4]
Küsimus: kas vaba tarkvara, mille elutsüklit koordineerib käputäis inimesi, on ikka väga vaba tarkvara? Jah, lähtekood on avatud ja igaüks saab edasi ehitada vastavalt oma vajadustele. Täpselt nagu auto. Võib võtta Dacia ja sinna Ferrari mootori kapoti alla sünnitada, aga kas see ka registrisse arvele võetakse?
Mis viibki mind järgmise suure elevandi juurde, mis on keset tuba, aga kõikide vaba tarkvara entusiastide poolt edukalt ignoreeritakse: valikute üleküllus. Maailmas on sadu, kui mitte tuhandeid, Linuxi derivaate[5]. Mille järgi see õnnetu kasutaja peaks valima, mida kasutada? Kasutaja valib ühe suurest kolmest. Kas see valik on päriselt vaba?
Käesoleval teemal võiks jätkata veel tunde, kuid loodan, et on arusaadav, kuhu ma sihin. Autoril oli teoorias õigus, aga päris elu on kahjuks midagi muud. Isegi kui asi on näiliselt vaba (a la avatud lähtekood, luba vabalt levitada jne), on see ainult valitute privileeg. Tavainimene ei oska selle privileegiga midagi peale hakata ning vabadus kaob suitsuna õhku ning õnnetuke valib käputäie eelvalikute seast.
Tuleme veelkorra tagasi selle rahalise mõõtme juurde, mida sai juba Inimene peab sööma väite juures varjatult puudutatud. Võibolla parim näide selle illustreerimiseks on lõik vestlusest Telia (tol ajal veel Sonera) ühe arendust koordineeriva keskmisest natuke kõrgema astme juhiga.
Küsisin, et miks te palkate ettevõtteid nagu TietoEnator, Accenture, CGI? Väikestelt ettevõtetelt saate ju palju paindlikuma, parema ja personaalsema teenuse?
Vastus: kui asjad hooga lõunasse sõidavad, on meil vaja kedagi, keda kohtusse kaevata. Teie kohtusse kaebamise kasu oleks ümmargune null.
Sama kehtib ka tavainimese vaatenurgast. Inimesel on vaja kindlustunnet, et kui midagi on kusagil katki, siis keegi teeb selle korda. Loota oma aega panustava patsiga poisi peale on pehmelt öeldes õhukesel jääl kõndimine. Samas suurettevõtted peavad asjad korda tegema, niipea kui võimalik, muidu kolivad kasutajad mujale või tekivad kohtuhagid teiste ettevõtete poolt. Ning see on juba päris motivaator.
Kokkuvõtvalt
Artikkel oli ilmselt omas ajas samas valdkonnas tegutsevatele inimestele tore lugemine ja autor sai nii mõnedki plusspunktid ning äkki sammukese lähemale järgmisele teaduskraadile. Paika pidas väide, et 1000 silmapaari on parem kui 10. Täiesti mööda läks ennustus, et autoriõigused ja varalised õigused kaovad. Ei ole kadunud ja ei kao ka tulevikus. Eriti just ärimaailmas, sest keegi peab vastutama. Vastutama ollakse nõus siis kui vastutusala asub vastutaja kontrolli all.
Võib ju väita, et enamus maailma serverite operatsioonisüsteemidest on linuxipõhised. Ongi. Aga.
Mitte ükski tõsiselt võetav ettevõte ei võta versioonikontrollist suvalise distro snapshotti ja ei ehita selle peale oma kriitilist infrastruktuuri.
90+%-le on juurde ostetud kommertstugi vastava distro elutsüklit kontrollivalt katusettevõttelt, kes siis reageerib ja lapib ja vastutab. Ükski mainitud ettevõtetest ei ole nõus pakkuma tuge suvalisele distro snapshotile, mida veel lisaks oma vajadustele sobivamaks on susserdatud. Kas kasutate meie ametlikke distrode reliise või vaatate ise, kuidas hakkama saate.
Selle nurga alt. Kas see valik on ikka nii vaba? Pigem on tegemist loosungiga ja pseudovabadusega. Endiselt on meil sõltuvus suurest kolmikust ja nende suvadest.
Ning endiselt valitsevad maailma suletud lähtekoodiga tarkvarad. Kui pole omanikku, pole vastutust. Kasutamine omal riisikol.
[1] https://firstmonday.org/ojs/index.php/fm/article/view/684/594
[3] https://www.suse.com/news/suse-announces-delisting-from-frankfurt-stock-exchange/
Kommentaarid
Postita kommentaar