Moodsad sõnad. Kasutatavus, kasutajakogemus, ligipääsetavus ja nii edasi. Ükskõik millise kivi alla vaatad, pilgutavad nad sealt oma suuri silmi vastu.

Olgu. Jätame ligipääsetavuse kõrvale, see on omaette ja tegelikult väga tähtis kasutatavuse alamteema, millega peab tegelema.

Jah. Kasutatavus on oluline. Kasutaja teekond tarkvaras samuti. Aga. Keerame nüüd sellele titele teise külje.

Kui kasutajaliides muutub iga kuu või iga suurema reliisiga, kas see on parendamine?

Ei ole. Eriti, mis puudutab igapäevaseid töövahendeid. Allpool tooks siis paar head näidet autori arvates heast ja halvast kasutajakogemuse loomisest just mainitud vaatenurgast.

Eestis on selline tore ettevõtmine, nagu Directo[1], mis pakub äritarkvara teenusena. Kahjuks ei saa anda viidet konkreetsetele 'töölehekülgedele', sest igale kliendile punutakse oma keskkond, aga õnneks on olemas piisavalt ekraanitõmmiseid ja neil on väga hea abikeskkond, kust saab pilte vaadata [2]. 

Rakendus näeb välja nagu oleks keegi peegeldanud andmebaasi veebi aastal 1997[3]. Esimene minupoolne reaktsioon oli: issand palgake omale kujundaja. Midagi üles ei leidnud, aru ei saanud, kuidas asjad toimivad. Õpikurv oli selline keskmine-raske (eelkõige just selletõttu, et raamatupidamisalased teadmised olid täielik null).

AGA. Suutsin selle tarkvara minule vajalikus mahus endale selgeks teha ning kasutajakogemus muutus ja jäi väga heaks, sest see, mille ma selgeks õppisin, toimis täpselt samamoodi ka kuus aastat peale esmakordset kasutamist. Ma ei pidanud iga nädal mängima töövahendiga äraarvamismängu teemal kuhu funktsionaalsus X ennast see nädal peitnud on?.

Risti vastupidine näide on IT maailmas laialdaselt kasutuses olev Atlassiani tooteperekond, täpsemalt tööülesannete haldamise keskkond Jira, eriti just pilveteenusena pakutav versioon.

Viimasel ajal on see hullus natuke maha rahunenud, aga paar aastat oli igal hommikul värin hinges kui Kanban boardi lahti võtsin: kas on asjad seal kus nad olid eile õhtu või veedame järgmised 30+ min taga otsides, kuidas ma see nädal oma tunde raporteerida saan ja kuhu mu õnnetu backlog kadunud on.

Viimasesse kategooriasse langeb ka Microsoft Windows (aastatel 1994 - 2015, näidetest on puudu Windows 11, mis on taaskord teistmoodi)[6]. Praeguseks hetkeks olen ma näinud vähemalt nelja täielikku UI ümber tegemist, igal versioonil absoluutselt erinev lähenemine. Apple kujundas oma opsüsteemi UI ümber selle aja jooksul täpselt ühe korra, kus toodi sisse dock[5]. Sealt edasi on ainult nurki ümaramaks tehtud, kasutuid kellasid ja vilesid juurde topitud, aga üldine kontseptsioon ja kasutajateekond on jäänud täpselt samaks.

Kui me räägime tööriistadest, mille eesmärk on tõsta inimese tootlikkust, siis neid surkida ei tohi. Nüüd järgneb hirmus lärm UX jms asjapulkade poolt, et miks nii ja kui on paha, siis tuleb teha paremaks. Ei tule. Tootlikkuse tõstmiseks vajalike tööriistade üks tähtsamaid omadusi on see, et neid kasutatakse mõtlemata sellele, kuidas neid kasutada.

Inimene on harjumuste ori. Alguses on raske, ei leia üles, kirub ja vannub maapõhja, aga õpib ära. Kui harjumuspärane ringi teha, siis 90% juhtudel algab see ring otsast peale. Ehk siis inimene veedab asjatult aega otsides tootlikkust tõstvates tööriistades seda kohta, mis tootlikkust tõstaks. 

Kas kogu UI/UX teema tuleks maha matta ja ära unustada ja UX/UI spetsialistid nö. tootvale tööle saata? Ei, loomulikult mitte. UX/UI on oluline. Aga see on oluline toote loomise ja turule toomise etapis. Kui on tekkinud märkimisväärne kasutajaskond, siis on kasutajaliidese pidev ümber ehitamine, (et saaks parem), üsna ebamugav karuteene just nendele samadele kasutajatele.

Hea kasutatavus on kasutatavuse stabiilsus mitte pidev kasutatavuse parandamine. 

Pidagem piiri, seltsimehed. If it works, don't fix it.

[1] https://directo.ee/

[2] https://wiki.directo.ee/et/yld_artikkel

[3] Ääremärkus. Minu otsene kogemus jääb ca 6 aasta taha. Võibolla on kasutajaliides praeguseks ringi tehtud.

[4] https://developer.atlassian.com/cloud/jira/platform/

[5] https://www.versionmuseum.com/history-of/classic-mac-os

[6] https://www.versionmuseum.com/history-of/microsoft-windows