Vaikselt on ligi hiilinud nädal kaks ja sel nädalal on kõigeti austatud õppejõud teinud ülesandeks üllitada kirjatükk tehnoloogiatest, mis olid enne veebi tulekut ning on endiselt aktuaalsed ning nendest, mis olid, kuid on hääbunud või asendunud uuemate ja parematega.

Mis oli ja on

Käesolevas teemas võtaks luubi alla taaskord halli hiirekese, mis on meie kõigi töölaual, mida me kasutame, ei kujuta oma elu eriti ilma ettegi. Tehnoloogia, mis on labaselt lihtne, tehnoloogia, mis on praktiliselt tapnud postiteenuse.

Olete ära arvanud? Ilmselt küll. Jah. E-post. Tehonoloogiateadlikkemale tuttav ka kui SMTP. Ehk siis Simple Mail Delivery Protocol.

SMTP sai ametliku alguse 1982[1] kui Jon Postel avaldas vastavasisulise ametliku standardi [2]. Standardis kirjeldati ära kahe host-i vahelise suhtlusprotokoll.

Algselt oli tegemist ülilihtsa, ASCII[3] vormingus suhtlusega, kus saatja ühendus vastuvõtja porti 25 ning peeti sarnane dialoog (just täpselt nii nagu allpool toodud, ei midagi binaarset ega krüptilist)[2]:

Saatja: MAIL FROM:<kala@meri.ee>
Vastuvõtja: 250 OK
Saatja: RCPT TO:<kala@ookean.ee>

Vastuvõtja: 250 OK
Saatja: DATA
Vastuvõtja: 354 Start mail input; end with <CRLF>.<CRLF>
Saatja: Blah blah blah...
Saatja: ...etc. etc. etc.
Saatja: /sisestab tühja rea/

Saatja: .

Saatja: /sisestab tühja rea/
R: 250 OK

Üsna pikalt rahuldas see kõik nõudmised, mis vaja, kuid sinna ei olnud sisse arvatud inimeste soove saata üksteisele kassipilte ja teisest küljest teatud seltskonna pahatahtlikkust. Protokolli hakati kurjasti ära kasutama, kuulates pealt, mida inimesed üksteisele saatsid ja pahalaste poolt ära kasutama. Tegemist oli siiski täiesti 'alasti' protokolliga: kõik, mis edastati, oli võrgus vabalt nähtav. 

Kassipiltidega leiti ajutine lahendus Base64 näol, aga selle miinuseks oli üle kantavate andmete mahu kasv ca 1/3 võrra[5]. Ehk siis kui me saadame 1MB pildi, saab sellest 1.3 MB andmeid. 

1995 saabus laiendus SMTP protokollile: ESMTP (Extended SMTP), lahendades suures osas toodud probleemid [6]:

• Võimaldab andmete edastamist üle SSL'i
• Lisab autentimise ja autoriseerimise
• Võimaldab saata binaarseid andmeid ilma kodeerimata

Selline tagasihoidlik, lihtne ja askeetlik tehnoloogia, mis on üheks arvutipõhise suhtluse alustalaks siiani. Nagu vanasti, saad telnet protokolli kasutades 'helistada' vastavasse porti ja saata kirja ilma ühtegi e-kirja programmi kasutamata. Iseasi, kas see port sind niisamalihtsalt enam ligi lubab, ESMTP turvalaiendused 😏.

Mis oli, aga kadus

Alguses mõtlesin, et heietan mõtteid kõikide sotsiaalmeediate emast: Fidonetist, aga kuna sellega minul otsene kokkupuude puudub, sisenesin IT maailma suhteliselt Fidoneti lõpuaegadel, otsustasin rääkida järgmisest sammust. Siis tekitas laineid Interneti- ja tekstipõhine sotsiaalmeedia vorm: jututoad (neid puudutasin põgusalt ka ühes teises postituses). 

Maailmas oli valmis üllitatud selline tarkvaramootor, nagu NUTS[7], mis võimaldas suhteliselt lihtsalt luua virtuaalse maailma, kuhu sai ühenduda taaskord Telnet protokolli kasutades ning siseneda väljamõeldud universumisse, mis oli asustatud erinevate karvaste ja sulelistega.

Suhtlus käis puhtalt trükkimise teel, pilte polnud võimalik vahetada, helist ja videotest rääkimata.

Ometigi oli parem kui mitte midagi. Oli võimalik inimestega näiteks Tartust rääkida niisama lihtsalt, istudes vaid arvutitaha ja trükkides "telnet minu.lemmik.jutuka.aadress".

Aja möödudes jututoad hääbusid, nende rolli võtsid üle veebipõhised sotsiaalmeedia platvormid. Rate.ee, Orkut, Myspace. Erinevad 1:1 vestlusprogrammid nagu MSN ja Skype.

Tänapäeva jututubadeks on Instagram, Facebook, Tiktok. Võibolla keegi veel entusiasmist hoiab mõnda 'päris jututuba' üleval, aga oma rolli inimestevahelises suhtluses kaotasid nad juba ammu. 

Ent vähemalt ühele põlvkonnale on nad jätnud helged mälestused, olles tolleaegsed sotsiaalmeedia platvormid.

[1] The history of the SMTP protocol

[2] RFC 821

[3] ASCII  - American Standard Code for Information Interchange, üks vanimaid standardeid, kuidas arvuti tõlgendab klahve, mis vajutatud klaviatuuril ja näitab neid tähti kuvaril. 

[4] Base64 - Kodeerimisstandard, mis võimaldas binaarseid andmeid kodeerida ASCII formaati: RFC 4648

[5] Base64 (Wikipedia)

[6] What is ESMTP (Extended Simple Mail Transfer Protocol)?

[7] NUTS