Things that were, things that are, and some things that have not yet come to pass...

Väiksemat sorti sissejuhatav rant teemal, miks selline pealkiri

Et kõik ausalt ära rääkida nii nagu oli, pean ma alustama sellest, et mul ei olnud õrna aimugi, kuidas ma selle ajaveebi värgiga pihta peaks hakkama. Teema üsna laialivalguv (põhimõtteliselt kogu tänapäevane infotehnoloogiamaailm ja ports lähiajalugu veel takkapihta), kirjutamise kogemust suhteliselt vähe, õhtu hiline ja nii edasi. Ühesõnaga: paha siga, mitu viga. Sügavas loomekriisis tekkis mõte, et teeks väikese ajarännaku ja asetaks käesoleva üllitise kirjutamise hetke minevikku. Xerox PARC'i eelmise sajandi seitsmekümnendate esimeses pooles.

Things that were

Paar aastat tagasi lõi maailmas laineid härra Engelpart ja sündmus, mida tulevikus saadakse teadma kui "Demonstratsioon, mis muutis kõike". Lisaks muule revolutsioonilisele (tegelikult oli kogu demonstratsiooni kontseptsioon murranguline ja sillutas teed tulevikule), esitleti seal ka üht väikest tagasihoidlikku seadet, mis koosnes puust korpusest, kahest rattast, mis suutsid jälgida liikumist kahel teljel ja ühest nupust. Just. Hiir. Ei, mitte see sabaga näriline, vaid arvutihiir. Vidinas, ilma milleta ei kujuta tulevikus ilmselt mitte ükski arvutikasutaja oma elu ette. 

Möödub veel mitukümmend aastat, täpsemalt ligi 20, enne kui see tagasihoidlik ja oma olemuselt tegelikut ülilihtne elektroonikavidinas katapulteerub massidesse, sest üks üsnagi nutikas ülikoolist väljakukkunud noorsand on aastal 1975 loonud ettevõtmise, mis omakorda toob aastal 1990 turule sellise imelooma nagu MS Windows 3.0 ja maailm ei saa enam kunagi olema endine. Tolleks ajaks on algselt demonstreeritu teinud läbi mitu metamorfoosi: loomulikult on kadunud puust korpus, nuppude arv vähemalt kahekordistunud (va. Apple, kes sihikindlalt ajab ühe nupu liini ilmselt aegade lõpuni) ning kaks ratast asendunud kummist munaga, võimaldades oluliselt mugavamat käsitlemist: hiirt on võimalik liigutada suht suvalises suunas erilise vaevata. Mingil hetkel muutuvad ka 'munadega' hiired ajalooks ja liikumine tuvastatakse optiliselt laseritega, jälgides aluspinna mustrit.

Things that are

Jättes mineviku sinnapaika ja liikudes tänapäeva, Xerox PARC kontorisse, leiame sealt sigimas ja sagimas tervet portsu insenere Charles Thackeri juhendamisel ümber kaunis kummalise kaadervärgi, mis on väga sarnane aparaadile, mis tulevikus on praktiliselt igas kodus. Hiir, monitor, kettaseade. Praegusel hetkel midagi täiesti enneolematut. Lisaks riistvarale, mis on kokku sobitatud täiesti ebakonventsionaalsel viisil, jookseb personaalarvutis (just, julgelt võib väita, et Alto on asi, mille kohta võiks esimest korda kasutada terminit personaalarvuti, ehk PC, mis sest, et selle termini toob massidesse teine tehnoloogiahiid IBM 1980 aastate esimeses pooles) graafiline kasutajaliides, WYSIWYG tekstiprotsessor ja muu, millega tulevikus liigagi ära harjutakse. Miks see ime siiski ajaloo hämarustesse hääbub ja tulevikus teavad kõik IBM PC tüüpi arvuteid, aga Xerox'i mainimisega tuleb silme ette eelkõige nurgas kolisev ja osoonilõhna välja ajav koopiamasin?

Tavapärane lugu, mis on äravahetamiseni sarnane Kodaki ja digitaalse fotoaparaadi saagaga: digifotosid ei taha keegi teha, kehva kvaliteediga ja aparaat kah kobakas ning kallis.

/Ääremärkus, lihtsalt kasutu faktina. Xerox'ist saab inglise keelses maailmas sünonüüm koopiamasinale./

Some things that have not yet come to pass

Peale Alto tutvustamist, sisemist kasutamist ja mõne masina pähe määrimist MIT'le vajub ta vaikselt ajaloo hõlma ja saabub ca 20 aastat pimedat tekstipõhist keskaega, kuni Microsoft toob turule Windows 3.0'i. Algab graafilise ja akendepõhise kasutajaliidese võidukäik, mis ei ole lõppenud ka 26 aastat hiljem. Aknaid tehakse ümmargusemaks ja kandilisemaks, nuppe tõstetakse ringi, aga põhikontseptsioon jääb samaks. Peale Windows 3.0 turule toomist hakkab toosama Microsofti seltskond tegelema asjaga, mis autori tagasihoidliku arvamuse kohaselt saab olema üks totramaid asju, mis iial antud valdkonnas tehtud. Naljakalt jabur vidinas, millest ilmselt enamus inimesi ei ole isegi kuulnud.

Saage tuttavaks: Microsoft Bob.

Tegemist siis tarkvarajaupiga Windows 3.1 jaoks, mille eesmärgiks teha arvutikasutamine mugavamaks, lõbusamaks ja meelepärasemaks algajale arvutikasutajale. Kahjuks saab tulemus olema vastupidine. Multifilmilik ning lapsik lähenemine pigem ärritab inimesi kui teeb arvuti kasutamise meeldivamaks.

Kogu kontseptsioon ehitatakse ümber idee, et arvutikasutamine peab olema kodune, seega kujundatakse kogu arvuti kasutajaliides nagu kodu. Faile saab otsida sokisahtlist, üle ekraani lendavad postituvid ja nurgas istub ninatark ja targutav koer, kes teeskleb usinalt abivalmidust.

Väga palju pikemalt sellel ei peatuks, fakt on, et antud toode saab tulevikus olema üks suuremaid Microsofti möödapanekuid, eluiga poelettidel napilt aasta enne kui maha korjatakse.

Samas. Bob ei ela oma lühikest elu asjata, ta pärandab tulevikukasutajatele nii mõndagi: Ta sünnib uuesti Clippy'na, tüütu ning ärritava kirjaklambrina MS Office tooteperekonnas ja Comic Sans font terroriseerib Tisainereid veel pikalt.

Allikad:


Lisaks autori enda mälestused, rahvaluule ja Tammeti aine raames pähe aetud faktid.

Kommentaarid

Postita kommentaar